Ata dástúr — ulttyq tárbıeniń negizi

428 Views

Ata dástúr — ulttyq tárbıeniń negizi

Osydan eki jyl buryn Elbasymyzdyń «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» maqalasynda kóptegen ózekti oılar aıtylǵanyn bilemiz. Onda Qazaqstannyń basty rýhanı qundylyqtary aıqyn kórinis tapqan. Bul –kóshbasshymyzdyń ult rýhanııatyn ǵasyrlar bıigine kóteretin baǵdarlamasy bolyp tabylady. Atalmysh maqalada Elbasymyz «Jańa turpatty jańǵyrýdyń eń basty sharty – ulttyq kodyńdy saqtaı bilý. Onsyz jańǵyrý degenińizdiń qur jańǵyryqqa aınalýy op-ońaı», — deıdi. Ulttyq rýhanı kod degenimiz – san ǵasyrlyq tarıhı tamyrymyz, mıras bolyp kele jatqan atamura ónerimiz, ózge elden erekshelep turatyn salt-dástúrimiz, ádet-ǵurpymyz, tildik ereksheligimiz, dinı ustanymymyz ben ǵylym-bilimimiz ekeni málim.

«Men elimiz myqty ári jaýapkershiligi joǵary birtutas ult bolý úshin bolashaqqa qalaı qadam basatynymyz jáne buqaralyq sanany qalaı ózgertetetinimiz týraly kózqarastarymdy ortaǵa salýdy jón kórdim. Halqymnyń taǵylymy mol tarıhy men yqylym zamannan arqaýy úzilmegen ulttyq salt-dástúrlerin aldaǵy órkendeýdiń berik dińi ete otyryp, árbir qadamyn nyq basýyn, bolashaqqa senimmen bet alýyn qalaımyn!» deıdi Elbasy. Iá, zaman kóshinen qalmaı bolashaqqa jańa serpinmen qadam basarda kóne mádenıetimiz ben ata-dástúrimizdi ıkemdi qoldana bilý arqyly, biz ulttyq kodymyzdy saqtap qalamyz.

Ata dástúr – ulttyq tárbıeniń negizi. Dástúr – ultqa rýh berip, onyń ishki, syrtqy kelbetin órnektep kórsetip turatyn sıpattardyń biri. Ádet-ǵuryp, salt-dástúr arqyly halyq ózin-ózi tárbıelep, tutastyǵyn saqtaıdy. Olar qoǵamnyń, otbasynyń barlyq salasynda kórinis tabady. Dástúrimiz buzylsa, onda qoǵamnyń tarıhı damýynyń sabaqtastyǵy da buzylady. Ulttyq sana álsireıdi. Ulttyq kodymyzdy saqtaý úshin dástúrdiń ozyq úlgilerin nasıhattap, ulttyq tárbıemizdiń irgetasy etip turaqtandyrýymyz kerek. Qazaq turmysynda adamgershilikke, otansúıgishtikke, erjúrektilikke, ımandylyqqa tárbıeleıtin ádet-ǵuryp, salt-dástúrler jetkilikti. Aldymyzǵa qoıǵan mejege jetýimiz úshin barshamyz judyryqtaı jumylyp, aıanbaı eńbek etýimiz kerek. Sol kezde ǵana aldaǵy asýlar men belesterdi baǵyndyrarymyz sózsiz. Osy rýhanı jańǵyrýdyń júzege asyrylýyn biz «bir jaǵadan bas, bir jeńnen qol shyǵaryp» birlikte oryndaýymyz asa qajet. Halqymyzdyń tárbıe negizi bolarlyq asyl qazynasy – salt-dástúrlerimizdi durys jetkize bilsek, ultjandy azamatty qalyptastyrdyq dep nyq senimmen aıta alamyz.

B.ÁLIPBAEV,

Qulan aýyldyq

aqsaqaldar alqasynyń tóraǵasy

Поделиться ссылкой: