Latyn álipbıin úırený qıyndyq týǵyzbaıdy
750 Views
Latyn álipbıin úırený qıyndyq týǵyzbaıdy
Elbasynyń «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» atty maqalasynda qazaq tilin birtindep latyn álipbıine kóshirý máselesi kóterilgeni belgili. «2017 jyldyń aıaǵyna deıin ǵalymdardyń kómegimen, barsha qoǵam ókilderimen aqyldasa otyryp, qazaq álipbıiniń jańa grafıkadaǵy biryńǵaı standartty nusqasyn qabyldaý kerek. 2018 jyldan bastap jańa álipbıdi úıretetin mamandardy jáne orta mektepterge arnalǵan oqýlyqtardy daıyndaýǵa kirisýimiz qajet»
degen edi. Sodan beri bir jyldan asa ýaqyt ótti. Elimiz latyn álipbıiniń eki-úsh nusqasyn súzgiden ótkizip, barynsha qyzý talqylady. Talqyǵa túsken álipbılerdiń artyqshylyqtary da, kemshilikteri de sóz boldy. Desek te, latyn grafıkasyna negizdelgen qazaq tili álipbıiniń sońǵy nusqasy elge de, Elbasyna da unady. Ony barlyq aqparat quraldary jarysa jazyp, álipbı úlgisin jarııa etti. Qatarlastarym «Bolashaq urpaq úshin jasalyp jatqan sharýa ǵoı. Solar úırensin, bizge
bunyń qajeti bola qoımas» dep qyzyǵýshylyq tanytpady. Biraq men zaman synaǵynan súrinbeı ótýge bekindim.
Alǵashynda álipbıdi erinbeı oqyp, jattaı bastadym. Keıinnen jazýǵa mashyqtandym. Qazir latyn álipbıimen jazylǵan kez-kelgen sózdi túsinip oqı alamyn. Zamandastarym aıtqandaı qıyn túgi de joq eken. Zeıin qoısań úırenýge bolady. Jasym seksenge
kelgen meniń ózim aınalasy eki-úsh aıda-aq úırenip alǵanda, jastardyń tez beıimdeletini sózsiz. Elbasynyń «Mektep qabyrǵasynda balalarymyz aǵylshyn tilin oqyp, latyn áripterin onsyz da úırenip jatyr. Sondyqtan, jas býyn úshin eshqandaı qıyndyq, kedergiler bolmaq emes» dep senimdi sóıleýi beker emes.
Jyldar jyljyp, zaman ózgerip keledi. Qazir ǵylym men tehnıka alǵa shyqty. Olarsyz bolashaqty elestetý múmkin bolmaı qaldy. Al, ǵylymdy ıgerip, tehnıka
tilin túsine alýymyz úshin latyn álipbıine kóshý qajettiligi týyndady. Bul – máseleniń birinshi jaǵy. Ekinshiden, jetpis jyl Keńes úkimetiniń bodanynda bolyp, shuraıly tilimizdi shubarlap aldyq. Latyn álipbıine kóshý arqyly kirme sózderden arylyp, tilimizdiń ishki tabıǵatyn buzbaı, qazaqy aıtylym men jazylym talaptaryn júıeleýimiz kerek. Meniń
qartaıǵan shaǵymda latyn álipbıin úırenip júrýimniń bir sebebi osy. Ahmet Baıtursynulynsha aıtsaq, búginshil bolmaı el erteńin de oılaýymyz qajet. Ol úshin Elbasy saıasatyn, onyń batyl bastamalaryn qoldap, qoldan kelgenshe úlesimizdi qosýǵa tyrysqan jón.
Tursynaly Tobyshaqov,
Qulan aýylynyń turǵyny, zeınetker.